haridus. Liigitamine: Otsesed(sissetuleku pealt nt tulumaks) ja kaudsed(tarbimiselt nt kinnisvaramaksud), riiklikud ja kohalikud maksud. Sotsiaalmaks: 33%, tandja, pensionikindlustus, tervisekindlustus. Kibemaks: 20, 9 vi 0% Aktsiisid(need on kahjulikud) alkoholi, tubaka, ktuse, pakendi, elektrienergiaaktsiis. Tulumaks: *proportsionaalne tulumaks(Eestis 21%) ehk maksumr ei muutu sissetuleku kasvades. *progresseeruv ehk astmeline tulumaks. *fsilise isiku tulumaks(ttajad) * juriidilise isiku tulumaks(ettevtted kasumi pealt) Muud riiklikud maksud: maamaks, hasartmngumaks(kulu on sihtotstarbeline), tollimaks, raskeveomaks. Netopalga arvutamine: lahutan brutost maksude protsendid, tulumaksu leidmisel lahutan enne brutost pensioni ja ttumaksu siis veel 144 ja korrutan 0,21. Lopuks lahutan brutost koik maha. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tealisest rahvastikust, kes ei osale tturul. Isikud, kes ei soovi ttada vi ei ole selleks vimelised
esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget
Admisnistratiiv-brokraatliku ssteemi kujunemine, mida iseloomustasid: riigi krgemas juhtkonnas langes intellektuaalne tase ja poliitiline kultuur. vhikliku ametnikkonna kasv, kellelt nuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu
annaabi.ee 
