4.Td alusdades kontrolli tkoha ja triistade korrasolekut,puudumidest teata petajale. 5.Triistu kasuta ainult neile ettenhtudtks ja on keelatud tvahentite tahtlik lhkumine. 6.Lppetanud t,korrasta tkoht,puhasta tvahendid ning aseta need ettenhtud kohale. 7.Korrapidaja koristab klassi ja kontrollib tvahentite korras olekut. 2.Ohutus nuded 1.Tpetuse tunnis kanna sobivat riietust ja peakattet. 2.Ei tohi kanda rippuvaid esemeid. 3.Tpinke ja triistu ei tohi kasutad petaja loata. 4.Tpingil ttades kasuta kaitsevahendeid nagu nt:prillid,mask,ekraan,kindad. 5.Ttamisel kasuta ainult ohutuid t vtteid 6.Keelatud on lahkuda oma tkohalt ilma mjuva phjuseta ega petaja loata. 7.Triista purunemisest ja tpingi vi seadme rikkest teata koheselt petajale 8.Kui tpingil ttades tekib avariiohtlik olukord llita pink vlja vi lahku pingi juurest viivitamatult. 9.On keelatud segada t ajal kaas pilast ja seista tema selja taga. 10. On keelatud seista ttavale tpingile kui 1m. 11
Elulugu Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas les karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortejuku. Kuigi Capone oli terane, jttis ta kuuendas klassis 14- aastaselt kooli pooleli. Pettustega tegelemise vahepeal ttas ta kommipoes, keeglisaalis ja kitekojas. Capone sai kurikuulsa Viie Punkti jugu liikmeks Manhattanil ja ttas gangster Frankie Yalei Brooklyni krtsis Harvard Inn vljaviskaja ning baarmenina. Krtsis ttades sai Capone kliendi solvamise tttu oma kurikuulsad armid ning sellest tulenevalt hdnime Armingu. Aastal 1918 tutvus Capone tantsuhtul iiri tdruku Mary Mae Coughliniga. Mael sndis Caponega poeg Albert Sonny Francis 4. detsembril 1918. Capone ja Mae abiellusid sama aasta 30. detsembril. Kuritegevus Capone lks tle Yalei vana mentori John Torrio juurde. Peagi aitas Capone hallata Torrio salaviinari. 1922. aasta keskpaiku oli Capone Torrio juures
modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil vimalused selleks olid veel vga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski judma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lne avangardi heliloojatega. Alates 1964. aastast hakati gruppidena osalema ndismuusikafestivalil Varssavi sgis, kust saadi palju loomeimpulsse ning infot ndismuusika kohta. Lbi keeruliste aastakmnete on oluline roll eesti muusikas olnud Heino Elleril. Ttades 1940. aastast Tallinna konservatooriumis kompositsiooni ppejuna, hoidis ta seal ka segaste aegade kiuste krgeid nudeid heliloomingule, millele tugineb eesti muusika tnane krge tase. Ester Mgi (1922) Veljo Tormis (1930) Eino Tamberg (1930) Jaan Rts (1932) Arvo Prt (1935) Kuldar Sink (19421995) Heliloojate V plvkond (sndinud 1945-1960) Uus heliloojate plvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud vrdlemisi kirevaks. Kui eelmise
annaabi.ee 
