mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov, on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. 19. sajandi lõpuks jõudsid vadjalaste etnograafilisele asualale suured kiviteed ning raudteeühendus, mis avas needki maakohad täiel määral industrialiseerumisele ja
vadjalaste kohta. Nüüdseks on vadja keel ja iseteadvus aga suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Nii nagu kirjutas 1925. aastal üks väheseid vadjalasest õpetlasi Dimitri Tsvetkov, on just kreeka-katoliku usuga ühte sulades vadjalased loobunud oma keelest ning rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal käies märgata ka mõnd positiivsemat muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on "ilmunud"
● Selle rahaga, mis on tänaseks nii riigi kui ka mõne äriettevõtte poolt biometaani edendamiseks investeeritud, saaks soetada paar vesinikutanklat ja paarkümmend vesinikubussi. 19 / 24 Kasutatud kirjandus ● Lembi Tamm „Üldine anograaniline keemia” lk 210- 212 ● Kalle Truus „Leiutised ja avastused keemias” lk 285- 286 ● P. Voskressenski, A. Kaverina, K. Parmenov, L. Tsvetkov, D. Epštein „Keemia käsiraamat keskkoolile” lk 8, 58, 169, 20 / 24 Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peroksiid (14.05.2019) ● https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vesinik (14.05.2019) ● https://miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9- 1-1-1.htm (14.05.2019) ● https://juuksuriteuhendus.ee/artiklid/ponevaid-fakte-juuste-koht a/ (14.05.2019)
annaabi.ee 
