Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19
alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal.
Taani kuningad Waldemarid kannavad oma nime oma vanaisa Vladimiri auks?. Kui Baltikum jäi selle kahe maailma vahele, siis ta oli selle mõlemaga seotud. Leetopissides on lood tagantjärele dateeritud - see sama 862 Rjurikovo kutsumise aastana on fiktiivne aasta. Leetopissides tuntud tsuudid on hiljem tähendanud põhiliselt eestlast, aga mitte ainult - kasutatud ka läänemeresoomlaste kohta. Tsuude on nimetatud maksukohustlasteks, aga ka sõjavägedes osalesid - kui me eeldame, et tsuud oli eestlane, siis nad olid osa Kiievi Suurvürstiriigist (keskuste ja vürstide konglomeraat). Aga suur osa Venemaa elanikest olid tol ajal läänemeresoome päritolu, see tsuudi sõna tähendas pigem suurema ala rahvastikku. Konkreetsemalt saame me rääkida sellest, et nimed on seotud just Eestiga al 11. sajandist - kirjalike materjalide hulk hakkab vaikselt kasvama, siin edasi elab ka
annaabi.ee 
