Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuuluvad ja salaja ametit pidavad käsitöölised Tsunftid Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid. Eraldi tsunftid olid näiteks kullasseppadel, rätsepatel, vööseppadel ja paljudel teistel ametimeestel. Skraast kinnipidamist jälgiti väga rangelt.
ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid:rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Sajandi teisel poolel olukord muutus:linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endisekt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunftiusundus püsis Eesti linnades kuni 1860. aastate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased
annaabi.ee 
