industrialiseerimisele. Rakendati traditsioonilisi energiaallikaid. Manufaktuurid kui tööstusliku arengu tupiktee: Rajati nii riigi kui ka eraettevõttel, mille teke jääb 17. sajandisse. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei suutnud manufaktuurid toota kvaliteetselt võrreldes tsunftitootmisega. Samuti puudus töölistel otsene vastutus. Manufaktuuritööndus käis alla. Peamised energiaallikad: 16. sajandil võeti kasutusele pealtvoolu vesiratas. Õpiti ehitama tuuleveskeid. 17. sajandil puusüsi asendati kivisöega Inglismaal. Tehisenergia kasutuselevõtt: Võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui leiutati aurumasin. Esialgse rakendusena kasutati arumasinat kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast
rajatavatesse manufaktuuridesse. Töönduses püsis edasi tsunftikorraldus. Suurkaupmehed sekkusid ka tootmisesse, varustades linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostes ettemääratud hindadega nende toodangut. Paljud käsitöölised muutusid seeläbi iseseisvatest väiketootjatest palgatöölisteks. Suurettevõtjate vahendustegevus suurendas töönduse seotust üleeuroopalise turuga ning oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele. Kõrvuti tsunftitootmisega olid just varauusajale iseloomulikud manufaktuurid, mida rajati nii riigi kui eraettevõttel. Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei lubanud manufaktuurides saavutada tsunftitootmisega võrreldavat kvaliteeti ning viisid varauusaja lõpuks manufaktuuritöönduse allakäigule. Varauusaja töönduses kasutati edasi traditsioonilisi energiaallikaid. 16. saj. võeti kasutusele
annaabi.ee 
