Käsitöölise tootmise juures võib eristada kahte vormi: Käsitöölise töökoda: *töötavad meistrid, sellid ja õpipoisid *puudub tööjaotus *meister tundis oma tööd *töökoda asus reeglina linnas *reeglina müüdi kaupa kodulinnas Manufaktuur: *palgatöölised tegid tööd *kehtis tööjaotus *omanik ei pruukinud tunda käsitööd *manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid nende rajamise linnadesse *püüti leida kaubale turgu välismaal Mõlemas tehti tööd käsitsi. 13. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Klaasitööndus – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Kõrgessaare lähedal Hütil Paberitööndus – paberimanufaktuur Tallinnas, Härjapea ojal Metallitööndus – Narva vaseveski Metsatööndus – Narva saeveski Ehitustööndus – pea igas mõisas telliselöövid ja lubjaahjud 14
Käsitöölise töökoda Manufaktuur Palgatööjõudu ei kasutata. Töötavad Töötavad palgatöölised meistrid, õpipoisid, sellid. Puudub tööjaotus Tööjaotus olemas Omanik tundis käsitööd hästi Omanik ei pruukinud tunda käsitööd Kuna käsitöökoda oli väike, siis asus ta Rajati alguses linnadest välja, sest linnas tsunftiseadused keelasid manufaktuuride rajamise linnadesse Reeglina müüdi kaupa kodulinnas Tavaliselt müüdi kaupa linnast väljas. Mõlemas kohas tehti tööd KÄSITSI!!! 13. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid. Konkreetsed näited iga töön-dusharu üksikute ettevõtete kohta. Metsatööndus- 1649.aastal rajati Narva saeveski. Paberitööndus- Tallinnas asutati Härjapea ajal Eesti esimene paberimanufaktuur.
annaabi.ee 
