Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubanduse laienemine, tekkis rohkem konkurentsi ja ostjaid hakkas juurde tulema jne, tekkis tootmine. Suur eeldus oli transpordi areng. Tänu sellele kaubad liikusid, saadi sidet välis maailmaga jne. Eelduseks oli ka tsunftireeglite asendamine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Kõik võisid kaubelda, ei olnud selliseid karme piiranguid. Tagajärgedeks oli seisuslike eesõiguste kadumine. Inimesi võrdsustati rohkem. Kaubelda said kõik, tekkis konkurents kaubanduses. Oma arvamusi avaldati rohkem, millega võis saada rohkem ideid juurde kuidas muuta ühiskonda paremaks. Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus
pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16
annaabi.ee 
