Enne Napoleoni sõdade lõppu liigendub Euroopa kultuurilugu lihtsalt teisiti keelkondade või majandusgeo graafiliste piirkondade kaupa. Seetõttu ei kipu näiteks rootslased vaidlema, on see ikka rootsi muusika, mida saksa muusikud lõid veel XVIII sajandi lõpul ja muidugi ka palju varem nende kuningakojas. Hansa-ajal, veelgi selgemalt aga XVII sa jandi lõpul kuulusid Eesti rannikulinnad teiste Läänemere sadamatega ühtsesse kultuuriruumi, milles koos ühtse keelega käi bi sid samad tsunftireeglid ja mille piires sageli tegevuspaika vahetavad muusikud levitasid sarnast repertuaari ja stiili. Johann Valentin Meder (1649 1719), kelle sünnist saab tänavu 350 aastat, oligi tüüpiline "hansa muusik". Pärit Saksimaalt, saksa keelse barokkmuusika hällist, on ta läbi elu tegutsenud Läänemere- äärsetes kauba linnades. 1674. aastal on ta põgusalt viibi nud Lü beckis, selle piirkonna tähtsaimas muusika linnas, ja seepärast on teda julgetud pidada ka Dietrich Buxtehude õpilaseks
kõigis kihelkondades. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiume. 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll tolleaegses hariduselus? Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik- humanistlikule haridusele. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus. Kuna ühine keel ja sarnased tsunftireeglid võimaldasid kunstnikel Läänemere-äärseis linnades sageli töökohti vahetada, kujunes see piirkond terviklikuks kultuuriruumiks, mida iseloomustas ka ühtne muusikastiil.5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut.17.sajandil Eestis tegutsenud väljapaistev helilooja ja bassilaulja. Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu
annaabi.ee 
