aadlile uued võimalused. Viinaköökide jääkidega nuumati härgi, keda müüdi Peterburi. Sõnnikuga väetati põlde ja saagikus kasvas. Muutus mõisnike eluviis. Ehitati mõisahäärbereid. Aadel riietus siidi ja sametisse. Talupoegade olukord oli 1750 aastani hea. Jätkus küllalt vaba põllu-, karja- ja heinamaad. Kasvavate koormiste tõttu hakkasid talupojad põgenema Venemaale või metsa, kus elati röövimistest. Linnad Säilisid keskaegsed eesõigused, tsunftindus, linnu juhtisid endiselt raed. Venemaa väliskaubanduse keskusteks olid Riia ja Peterburi. Transiit vähenes ka tollipiiri tõttu Venemaaga. Tallinnast sai vene laevastiku sõjasadam. Linnaelanike osakaal rahvastikus vähenes. Tartu hakkas arenema seoses ülikooli taasavamisega 1802. Narva kuulus Peterburi kubermangu ja allus teistsugustele seadustele. Narvast sai manufaktuuritööstuse keskus. Narvas oli oluline sadam ja kaubalinn. 18
Tallinnas oli Püha Kanuti Gild rohkem väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamatele aladele. Tsunftid-käsitööliste vennaskond 5 Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Järk-järgult astus jõusse ka tsunftindus millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine väärikamatelt käsitööaladelt. Igal tsuntil oli oma põhikiri ehk skraa. See määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise reeglid. Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe