· MUSTPEAD vallalised kaupmehed või kaupmehesellid TSUNFTID · mingi kindla käsitööalaga tegelejad · ülesandeks oli kontroll tootmise, kvaliteedi ja müügi üle · sageli oli tsunftil oma kaitsepühak või kabel · tsunft võis sõjategevuse korral välja astuda ka iseseisva lahingüksusena · käis pidev võitlus tsunftijäneste (käsitöölised, kes ei kuulunud) vastu · juhtiv osa tsunftimeistritel · tsunftisundlus mõnes linnas ei tohtinud tsunfti kuulumata mõne käsitööalaga tegeleda · SKRAA tsunfti põhimäärus, määratles ka hierarhia õpipoiss, sell, meister; tsunfti eesotsas vanem Meistriks saamiseks: · pidi esitama meistritöö · tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus · pidi olema veresugulus oma senise meistriga või abielu tema perekonda HANSA LIIT · 1160
Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. 15. Manufaktuuritööstuse tekkimine Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abiettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus
Selles nõuti andmeid talupoegade koormiste kohta. Tööde eest, mis ületasid selle normi, oli vaja talupoegadele tasuda. Need patendid olid riigivalitsuse esimeseks katseks reguleerida agraarsuhteid eramõisates. Mõisakoormiste küsimus polnud otsustatud täpselt, nende suuruste määrasid endiselt mõisnikud ise. Kaebamise õigus mõisniku peale muutus seega mõttetuks. Manufaktuuritööstuse tekkimine. Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud oma töötubade kõrval asutada ainult selliseid abi- ettevõtteid, mis seostusid otseselt nende kutsetegevusega. Mõisates asutatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõni- kümmend saeveskit, poolsada telliselöövi, lubjaahjud, mõisakangrutoad. Asutati ka kaks paberiveskit. Üks neist alustas tegevust Läänemaal Haimre mõisas Sulul, teine Räpinas. Maal tekkisid ka mõned tärklisetööstused
annaabi.ee 
