Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaa...
Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma vabastamine moslemite käest, haarata uusi maid&privileege. Iristisõda(1096-99) peamine eesm. Saavutati-- vallutati jeruusalemm,. Asutati 3 vaimulikku ordut:Templi,Johanniitide,teurooni. Tulemused: euroopale-itl kaubalinnade tähtsuse tõus, süvenes vaen teiste uskudega, idamaadelt õpiti uusi kombeid; idamaadele-ühines, hakkas rohkem omavahel suhtlema, suutsid säilitada oma sõltumatuse Tsunfit põhiül. Oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Põhimäärus-skraa-määratles hierarhia:õpipoiss,sell,meister Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu) Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned- toetumine autoriteetidele(aristoteles), vaidlustes ja uurimustöödes toetuti eeskätt formaalloogikale
annaabi.ee 
