- inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri katastroofe põhjustavad vaid üksikud maavärinad juhul, kui need toimuvad asulate ja linnade lähedal. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Eesti üks suurimaid maavärinaid on olnud Osmussaarel 25.oktoobril 1976. Selle epitsenter oli
ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgus, millest võivad alguse saada tulekahjud. Järvedes ja teistes veekogudes tekivad kuni mitmemeetrised veetaseme tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks. Mõisted: litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. mineraalid- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallidena. kivimid- geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. settekivimid- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või
annaabi.ee 
