verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks: difuusne (siga, hobune) – palju väikeseid kontakte üle terve lootemembraani kotüledonaarne (veis) – nööpjad kontaktid diskoidne (närilised, primaadid) – koondunud ühte kohta tsonaarne (kass, koer) – vööna ümbritsetud 46. Platsenta talitlus loote toitumise, jääkainete väljutamise ja gaasivahetuse kindlustamiseks Platsenta – ainevahetusorgan loote ja ema vahel. Loote poolt koorion ja ema poolt emaka endomeetrium. Ainevahetust soodustab õhuke koekiht, mis eraldab intravillooset ruumi hatukapillaaride valendikust ja mida nimetatakse platsentabarjääriks. Loote kapillaarveri võtab vastu
33 Platsenta tüübid: Emaka limaskesta ja koorioni seos: Adetsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga nõrk; põllumajandusloomad) Detsiduaatplatsenta (koorioni seos endomeetriumiga väga tugev; inimene) Koorioni hattude paigutuse ja platsenta kuju alusel: Difuusne platsenta– hatud katavad koorioni pinda üleni (siga, hobune) Platsentomatoosne platsenta – koorioni hatud kotüledoonidena (mäletsejad) Tsonaarne/diskoidaalne platsenta – koorioni ja endomeetriumi seos piiratud aladel (kiskjad, inimesed, närilised, primaadid) Koekihtide arv, mis jääb loote ja ema vere vahele: Epiteliokoriaalne platsenta – kontaktplatsenta: säilinud koorioni veresoone endoteel, koorioni sidekude, koorioni epiteel, emaka epiteel, emaka sidekude ja emaka veresoone endoteel (vaalalistel, seal, hobusel, leemuritel) Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised
annaabi.ee 
