Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani
Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse kasvuga suurenes ka tarbimine. Rikkamad talupojad said endale paremaid riideid lubada. Taluhoonetele ilmusid esimesed klaasaknad. Käsitöö ja kaubandus. Käsitöö alal säilis tsnuftikord ka 17-18 sajandil. Lisaks tsunftikäsitöölistele tegelesid nurgatagused käsitöölised e tsunftijänesed. Töönduse raskuspunkt kaldus 17-18 sajandil maale. Mõisatesse tekkisid erinevad tehased ja veskid. 17 sajandil hakati ka eestis asutama manufaktuure. Narvas rajati kose veejõudu kasutav vase ja saeveski, Tallinnas Härjapea ojale Eesti esimene paberimanufaktuur. 18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja
annaabi.ee 
