Jäänused on muundunud naftaks anaeroobsetes tingimustustes mõjutatavateks faktoriteks eelkõige kõrge temperatuur, rõhk ja mineraalide katalüütiline protsess. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest (näiteks sinivetikad). (Ibid.) 1.2. Nafta ajalugu Teadlased on leidnud tõendeid sellest, et juba 4000 aastat eKr oli nafta kui substants teatud tsivilistatsioonidele oluliseks aineks Eufrati jõe ääres kasutati petroleeumi näiteks 5 ehitusel. Hiinas (347.a. pKr) toimus juba algne nafta ,,puurimine" 240 meetri sügavauselt. bambusetorudega. (Totten 2004) Põhiline ,,revolutsioon" tänapäevase nafta kasutuse suunas oli 1849. aastal, mil kandalane Abraham Gesner (vt. Lisa1) , kes kivisöe õlist kerosiini destileeris. Juba neli aastat hiljem (1853.a.) destilleeriti kerosiini ka naftast
polnud neile andnud, saadi kodustatud loomadelt. Kidas saab maailma vallutada tühja kõhuga? Maailmaharimise leiutamine muutis toitu otsivate metsloomade tulevikku, kelleks oli inimkond. Põlluharimine lõpetas nende ühe ajalooperioodi. Põlluharimine oli nende esimene suur revolutsioon. See kujues välja umbes 8000 kuni 10 000 aastat tagasi ja muutis nende suhet loodusega. Sellega lõppes ebakindel jahipidamine ja korilus. See tekitas toidukülluse ja pani aluse linnadele ja tsivilistatsioonidele. Põllunduses rakendasid loomade ja taimede energiat , millest nad teenisid kasu. Mälestused tuhandetest toiduotsmisaastatest ununesid. Nad õppisid vilja kasvatama, mis on elu alus erinevates kliimades ja pinnastes. Nad õppisid saaki suurendama ja sortimenti mitmekesistama. Nagu igal liigil planeedil Maa, on ka inimeste igapäevane mure enda ja oma pere toitmine. Kui pinnas on vähe viljakas ja vett on vähe, teevad inimesed ülisuuri pingutusi, et väikest osa maadki harida
annaabi.ee 
