sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. • Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt “tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas Johann Gottfried Herder • Üldised seisukohad: ◦ Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. ◦ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. ◦ Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega
Ming’i dünastia (1368-1644) -> 1914 Zhingi dünastia ühendas suure osa Hiinast suureks ja jõuliseks riigiks. Kasutusele võeti : savinõud, siidiussid, pronks. Sõjaväelased kasutasid siidisärke – need olid tugevad, terved ning aitasid nooli paremini käsitleda, kui haavata saadi. Kõige efektiivsem oli kaupa transportida merd-mööda – suur hulk vähese kütusega. 9.3 India Harappa tsivilisatsioon & Aarialased Koriluse asendumine põlluharimisega pani aluse tsiviliseerumisele. Soe kliima ja niisked jõekaldad andsid hea võimaluse jääda paikseks. *mineraalid, elevandiluu (purihambad), väärisesemed. Aarialaste sisserännu müüt ``Hindu kastisüsteem´´ , kujunes välja 1500a enne meie aega. 1. Preestrid (brahmanid) 2. Kuningad, võitlejad, sõdurid (sahtriased) 3. Töölisklass (Aižade klass) 4. Must töö (Sudrad) +Kastivälised inimesed (baaria liigid), kellega ei sobi tegemist teha.. Sellega kujunes välja Hinduism, religioossed uskumused/süsteem.
annaabi.ee 
