Erinevus TQM-st – ei rõhuta eetikat ja rühmatööd! Haridus ja kvaliteet • Tõsiseks teemaks 1990datel. Areng järgib sama loogikat, kuidas kvaliteediparadigma jõudis äriorganisatsioonidesse • Arenguetapid: rahulolematus (massiharidus), väline kontroll (akrediteerimine), ühised standardid (standards and guidelines), rahvusvaheline kontroll ja pingeread (agentuur), sisemised mehhanismid (eneseparandus), kvaliteedikultuur (sisemine norm) • Analoog tsiviliseerumisega – normi internaliseerumine. Kui kaugele erinevad eluvaldkonnad (äri, meditsiin, haridus, riigikaitse) on (kvaliteedi) arengus jõudnud? • Praktilised sammud hariduses • Akrediteerimissüsteemid alates 1990date algusest • European Standards and Guidelines 2005 • Eestis: 1200 õppekava aastatel 1997-2008 • Mõjuanalüüs BV: palju energiat, tulemus tagasihoidlik • Eesti uus süsteem: üleminekuhindamine + tagasisidele orienteeritud kvaliteedihindamine
dieedile, kohanetud linnaeluga, omandatud pikem eluiga ning harjutud istuva eluviisiga. Kõik see on tekitanud lausa põletava vajaduse kiirete evolutsiooniliste muutuste järele. Sel perioodil on inimkond suure kiirusega fikseerinud või fikseerimas mutatsioone, mis küttimise ja koriluse ajastul oleksid olnud kahjulikud või vähem kasulikud. Tänu rahvaarvu meeletule kasvule on ka mutatsioonide tekkesagedus paljukordistunud. Seega, inimese evolutsioon on seoses tsiviliseerumisega edenenud enneolematu kiirusega. Näiteks mõned rahvakillud on omandanud võime ka täiskasvanuna seedida laktoosi ehk piimasuhkruid, millega ükski teine imetaja enne inimest hakkama ei saanud. Selle vajaduse tingis agaram karjakasvatus ja näiteks Põhja-Euroopas hakkas vastav geen kiiresti levima. Piirkondades, kus inimesed on pika aja vältel harjunud sööma teravilja, leidub rahval rohkem seedeensüümi amülaasi, mis aitab tärklist seedida.
annaabi.ee 
