kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. Sulgpalli ajalugu ulatub tagasi Antiik-Kreeka ja Kaugida tsivilisatsioonideni; fragmente selle mängu versioonidest, kus vahel kasutati reketi asemel jalga, on leitud ligi 3000 aasta vanustelt Hiina savinõudelt. 2001. aasta seisuga on IBF-l 149 liiget. Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h. Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvavatest sulgedest. Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge. Sulgpall sai olümpiaspordialaks 1992. aastal Barcelonas. Seejuures võisteldi siis vaid neljas mänguliigis.
Evolutsiooniprintsiip on universaalne, seletab nii sotsiaalset, füüsilist kui orgaanilist muutust Tuntuim võrdlus – ühiskond on nagu organism Vabaturu pooldaja, ühiskond areneb ilma sekkumiseta kõige õigemini Spenceri üldised evolutsiooniseadused Kõigil ühiskondadel okalduvus liikuda lihtsuselt ja homogeensuselt keerukusule ja heteogeensusele. Liikumine primitiivsetelt, lihtsatelt organismidelt (ühiskondadelt) komplekssete tsivilisatsioonideni Nagu tugevamate edu viib kõige edukamate kohanemisvormidega organismide ellujäämisele, nii viib see ka ühiskondade evolutsioonile. Jean Babtiste Lamarck Omandatud, õpitud joonte pärandumine evolutsiooniprotsessis Märksa sobivam sotsiaalse evolutsiooni seletamiseks Karl Marx ja Friedrich Engels. The German Ideology (1845-1846) Tootmisviiside areng Tootmisviis = tootmisjõud Primitiivne kommunism
Mõneks ajaks said Sokotra saare hõivanud portugallased kontrolli ka Punasel merel kulgevale kaubanduse üle, kuid araablasi Euroopaga kauplemisest päriselt kõrvale tõrjuda ei õnnestunud. Ladina-Ameerika Hispaanlased keskendusid 16. sajandil Ladina-Ameerika hõivamisele. Tollane indiaani elanikkonnaga asustatud kontinent kujutas endast erinevate kultuuride ja võimude konglomeraati. Kuigi esimesi maadeavastajaid tabas Ameerikas pettumus, jõuti peagi ka märksa arenenumate tsivilisatsioonideni. Hernán Cortés avastas Jukatani poolsaarel asteekide riigi. 1519. aastal hõivas asteekide uskumust mööda tagasipöördunud jumalaks peetud Cortés ilma vastupanuta asteekide 100 tuhande elanikuga pealinna Tenochtitláni. Indiaanlaste pühade paikade hävitamisega kaotas Cortés peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi. Tenochtitláni varemetele rajati hiljem Mexico linn. Cortésist sai Uus-
annaabi.ee 
