aastal, Lõuna-Jeemen jällegi iseseisvus peale Briti koloniaalvõimu aastal 1967. 1970. ja 1980. aastatel kestnud vägivallaaktsioonide järel ühinesid 1990. aastal Põhja ja Lõuna Jeemen peale mitmeid läbirääkimisi lõpuks ühtseks Jeemeni Vabariigiks. Majandus Jeemeni SKT on 21,66 miljardit USA dollarit (2007) Riigi majandus põhineb naftal, kuid selle tootmine on ületanud piirid. Toodetakse veel: teravilja, puuvilja ja datleid. Kultuur Kultuurilisi mõjutusi on saadud paljudelt tsivilisatsioonidelt, nt Sheba Alkoholi tarbimine on avalikult keelatud. Kõige populaarsem sport on jalgpall. Teised spordialad on ujumine, sukeldumine, surfamine jt. Jeemenil on oma telekanal ja raadiojaamad. Paljud vaatamisväärsused on kantud UNESCO maailmapärandisse. Faktid Keskmine eluiga on 63,27 aastat. Täiskasvanute kirjaoskuse tase 2010.aastal oli 63,9%. Jeemen on islami riik. Vähene liiklus. Tänapäev Jeemenis on väga kõrge terrorismi oht. Oht sattuda inimröövi ohvriks on väga kõrge.
on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed. Pärsia aiad kunjundati, nii et need peegeldaksid maa pealset paradiisi, arvatakse et sõna "paradiis" on tulnud pärsiakeelsest sõnast paradis, mis tähendast just sellist aeda. Kujutav kunst Pärsias oli eklektiline ja oli mõjutatud lääne ja ida riikide kunstist. Pärslased laenasid rohkesti ideid elamiitide tsivilisatsioonidelt, Mesopotaamiast ja hiljem hellenismist (nagu näha hellenismi periooodil loodud skulptuuridest) lisaks selle tulenevalt Pärsia asukohast, ida ja lääne euraasia vahel, on mõjutusi, Kreeka-Rooma ja Hiina-India kultuuride ja tehnikate segu. Pärslased ei ehitanud templeid, sest tulekummardajatena sooritasid oma usulised toimingud altaritel lahtise taeva all. Tõid Mesoptaamiasse suurejoonelise templite ehitamise kombe.
Nagu Eridu templi puhul viis sissepääsu juurest laskuv vestibüül suurde saali. Saali ühes nurgas asus blatvor või altar, millele viisid kitsad trepiastmed. Ruumi keskel paiknes ohverduslaud, mille peale oli ehitatud madal poolringi kujuline kolle. Sellel ajal avastasid Mesopotaamlased kuidas kasutada põletusahje, et saada tugevamaid tellisedi, katusekive ja kanalisatsioonitorusid. Mesopotaamlased võisid need oskused ise õppida, kuid tõenäoliselt võtsid nad need üle Induse oru tsivilisatsioonidelt, kellega nad kokku puutusid ning kellel olid tellised arenenud juba väga varajasest ajast. Puitu põletusahjude tarbeks oli üsna raske saada, kuna jõeäärsetel soistel aladel seda nappis. Seetõttu oli ka tellis kallis ehitusmaterjal. Uruki linnarajamisel kasutati alusmaterjalina tellist. Üleni tellisest ehitati paleed, templid ja väravad. Põletusahjud hävitasid tohutus koguses puid, vähendades neil aladel puiduressursse ning
Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal, kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Põllumajandus oli võimalik tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja. Iga sumerite linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal, kelle auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat. Umbes 2500 aastat eKr linnriigid hääbusid, tekkisid suurriigid (Akadi riik, Vana-Babüloonia riik, Assüüria, Uus-Babüloonia riik).
annaabi.ee 
