käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud. Piinavad olid surmanuhtlus, sunnitöö (eluaegne või tähtajaline), asumisele saatmine, karistusmaja (vabadusekaotus 5- 10 aastat), vangistus (10-20 aastat). Häbistavad karistused: häbipost, väljasaatmine, kodaniku õiguste kaotus ehk tsiviilsurm. Paranduslikud: rahatrahv, tähtajaline vangistus parandusasutuses või parandusmajas (profülaktiline karistus), õiguste ajutine äravõtmine. Code civil on hilisemate täienduste ja modifikatsioonidega kehtiv ja kasutusel veel ka tänapäeva Prantsusmaal. Code Civil on romaani rahvaste ühine õigusallikas. 19.Vene õigus. Tatari võimu all olles seadus ja õigus ei arenenud. 17.saj esimene õiguse allikas- vene tsaar Aleksei Mihhailovits (II Romanov) lõi seaduste kogu- aluseks
karistusliigi rahalise karistuse. Tänapäevaks on karistusõiguse pika ajaloo jooksul jäänud vähe neid karistusi, mis oleksid kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja samal ajal omaksid ka karitusele omast toimet. Euroopa riikide karistusõigusest on kadunud surmanuhtlus, pagenduskaristused, au- ehk häbistavad karistused ja sellised, mis heidavad süüdimõistetu ühiskonnast välja (nt sunnitöö ja sellel järgnev õiguste kaotus ehk nn tsiviilsurm). Kriminaalpoliitilises plaanis seisneb sanktsioonisüsteemi põhiprobleem juba sadakond aastat tasumisidee ja kohtlemisidee konkureerimises. Esimesel juhul rõhutatakse enam karistuse olemust ja nähakse selles süüdlase poolt tehtud ebaõiguse heastamist, teisel juhul vaadeldakse karistust eelkõige preventsiooniaspektist ja rõhutatakse eelkõige karistuse eesmärki. b) Absoluutne karistusteooria