lahingugruppi ning osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, mis eelkõige tähendab, et 2007. jooksul soovime suurendada Scoutspataljoni komplekteeritust; Hakata konkreetselt valmistuma NRF-14 ning EL Põhjala lahingugrupi koosseisus osalemiseks; Arendada edasi õhuturbe teostamiseks vajalikke siseriiklikke võimeid; Esmase enesekaitsevõime arendamine, mis tähendab, et soovime parendada kaitseväe kiirreageerimisvõimet, ning tõsta kaitseväe võimet osutada abi tsiviilstruktuuridele kriisiolukordades. Eeltoodu tähendab eelkõige seda, et peame töötama välja kontseptsiooni KV ja KL võimete ja vahendite kasutamiseks tsiviilstruktuuridele abi osutamise; Vastuvõtva riigi toetuse (HNS) arendamine, mis tähendab, et soovime tõsta vastuvõtva riigi toetuse võimet eelkõige Ämari lennubaasi osas. Ehk, konkreetselt tahame viia lõpule erinevad projekteerimishanked. Riigikaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine, mis tähendab, et soovime tõhustada
riigikaitse põhirollide täitmiseks: · kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside reguleerimine; · riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ja õhuruumi üle; · osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides; · rahvusvaheline kaitsekoostöö; · abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel. Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga. 4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE KAITSMINE 4.1. Õigusriigi tugevdamine Eesti julgeoleku seisukohalt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva