Kahju kindlakstegemine pole tihti nii lihtne ta on küll tekkinud, kuid tema suuruse kindlakstegemine ja tõendamine pole alati võimalik. Kui aga kahju pole tõendatud siis teise poole vastutust ei järgne; 2) teiseks tingimuseks oli käitumise õigusvastasus, milleks on selline käitumine, millega rikutakse objektiivse õiguse norme aga samuti ka tegu, mis küll ei riku ehk ühtegi konkreetset normi, kuid on vastuolus tsiviilseadusandluse mõtte ja sisuga või heade kommetega. Seadus ei anna keelatud tegude loetelu: 3) põhjuslik seos me peame jõudma selgusele, et just selline õigusvastane käitumine põhjustas sellise tagajärje. Igale tagajärjele eelneb terve rida tegusid, mille suhtes me ei tea esialgu öelda, mis põhjustas sellise konkreetse tagajärje. Mõned eelnenud tegudest lõid üksnes võimaluse sellise
4) Nõukogude võimu taaskehtestamine - 1944, mil taaskehtestati 1922. a. Vene NSFV tsiviilkoodeks. Eraautonoomia teatavaks laiendamiseks võrreldes nõukogude õigusega võib nimetada ka 5) Järgmiseks etapiks oli NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilseadusandluse aluste ja sellele pärimislepingu instituudi lülitamist pärimisseadusesse. järgnev Eesti NSV tsiviilkoodeksi kehtestamine - alates 1. jaanuarist 1965. a. kuni 31. detsembrini 1996. a. Üldõigusjärgluse ning vastutuse ülemineku põhimõtetest lähtuvalt on pärimisseaduse jõustumine 6) Eraldi etapina tuleb välja tuua ka 1990. a