koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde). 17.juunil algas okupatsioon: Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad. Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute
organisaatoreiks. Juriidiliselt ja sisuliselt kuulus N.Liidu jõudude hulka lisaks avalikele relvakandjaile ka illegaalne 133liikmeline (Kuuli:47) "Eestimaa kompartei", mis pidas ennast Kominterni sektsiooniks (Kuuli:183,187,45,21) ja esines sellisena ka avalikkuse ees (1940.a dokumente:32,39,65 ja Mälestused:142). Teise "eesrindliku väesalgana" lisandusid neile punaarmee baasivägedega kordusõppuslastena Eestisse toodud ja tsiviilriides "praktilisele tööle" käsutatud NSVLiidu eesti soost kodanikudkommunistid (vähemalt 50 inimest vt Ed.Päll, Keel ja kirjandus 1988, nr 11, lk 685690), kes ÜK(b)P liikmeina seisid eraldi arvel (Kuuli:173 v.64). "Eestimaa kompartei" alluvus Kominternile tähendas pimesi kuuletumist selle käskudele. Tsiteerime Kominterni ettekirjutusi: "Komintern võitleb ... proletariaadi maailmadiktatuuri kehtestamise, ülemaailmse Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu loomise eest"; "..
annaabi.ee 
