tagasi gaasifaasi. A-unud osakeste vastastikune toime adsorbses kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse võrdetegur. Adsorptsioonilise tasakaalu tingimustes va=vd ja kap(1- kihis puudub. Freundlichi adsorbtsiooniisoterm: piirkonnas b toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide )=kd . Siit saame avaldada pinna täiustumisastme : =/m=kap/ kirjeldab A-i =kp1/n Logaritmime: log =log k + 1/n*log p. Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks (kap+kd)=p/(p+kd/ka)=p/(p+k), sellest tuleneb Langmuiri
Aerosoolide lagundaminema) inertsimeetod - trumlites liigub aerosool spiraalikujuliselt ülalt alla. Osakesed sadenevad silindri seintel ja gaas, millest osakesed on eemaldunud, tõuseb toru kaudu üles ning väljub trumlist. Seda meetodit saab kasutada suhteliselt suurte osakeste eemaldamiseks. b) filtreerimine - Filtreerimine läbi paberi, riide, traatfiltri. c) ultraheli - kasutatakse koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks pihustatakse lennukitelt pilvedesse peenendatud liiva, tahket CO2 või hügroskoopsete ainete (CaCl 2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, millised muutuvad pilvedes kristallisatsiooni- või koalestsentsi tsentriteks ja dispersne faas (vesi) eraldub vihma või lume kujul. e) kõrgepinge elektriväli - aerosoolide lõhkumine kõrgepinge elektriväljaga elektrofiltris (vaata ülaltoodud joonist)
avastatav värvuse ja lõhna järgi. Juba detsembris 1915 rakendas Saksamaa uut keemilist ründevahendit fosgeeni, mis mõjus samuti hingamisteede kaudu. Kõige tuntum ning mürgisem keemiline ründeaine Esimeses maa- ilmasõjas oli ipriit, sest erinevalt kahest eelmisest mõjus ipriit ka läbi naha ning oli nahka kahjustava toimega. Esimese maailmasõja ajal toodetud keemilisi ründemürke võib pidada I põlvkonna ründemürkideks, sest neid oli lihtne toota ning neid rakendati ka tsiviilotstarbel keemiatööstuses. Esimese maailmasõja ajal ei peetud Eesti pinnal ühtki lahingut, kus oleks kasutatud keemiarelva. Seda laadi juhtumeid on teada aga Vabadussõja päevilt. Esmajuhtum oli 1918. aasta 28. novembril, mil Saksa patareid ka- sutasid Narva lahingus keemiarelva. Ka Punaarmee tarvitas 1919. aasta sügistalvel Eesti üksuste vastu keemiarelva, kuid Eesti kaitseväele enamas- ti kaotusi ei tekitatud. Eesti Vabariigi kaitsejõud rakendasid keemiarelva
annaabi.ee 
