, 1924-1925 Eestimaa õiguse ajaloo professori kt, 1925-1927 erakorraline, 1927-1940 ja 1942-1944 korraline professor. 1921-1924 õigusteaduskonna sekretär, 11 1924-1931 dekaan, 1931-1934 ülikooli prorektor. 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige. 1918-1919 kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus. 1919-1920 ajalehe ?Kaja? vastutav toimetaja. 1922-1924 Riigikohtu tsiviilosakonna abiprokurör. 1937-1938 Postimehe peatoimetaja. 1922-1925 Eestii Evangeeliumi-Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1926-1929 vaimuliku ülemkohtu liige. 1928-1940 Eesti-Saksa vahekohtu liige. 1924-1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1930-1934 Tartu Ülikooli koguduse juhatuse ja nõukogu, Rahvusvahelise Parlamentide Uniooni Eesti grupi jt esimees, 1928-1940 Arhiivinõukogu, 1935-1940 Kultuurkapitali nõukogu,
ümberkirjutusreeglid (seltside keelelisi otsuseid avaldati jooksvalt ajakirjas Eesti Keel). Ka nimede käänamisel võeti aluseks mainitud seltside soovitused. Need punktid korraldati põhiliselt juba 1920. aastatel. Omakeelsete, kuid vanas kirjaviisis olevate nimede kaasaegses ortograafias kirjutamise eest astusid vabariigi algusaegadel välja mitmed keeleteadlased. Riigikogu saadiku Villem Ernitsa sellekohane seadusettepanek jäeti Riigikogus 1921. a siiski tähelepanuta. Riigikohtu Tsiviilosakonna otsusega 7. aprillist 1927 lubati nimede õigekeelsuslik parandamine nimeomaniku soovil (Riigikohtu Tsiviilosakonna toimetis nr 30, 1927). Selle õiguse kinnitas 22. oktoobril 1934. a antud perekonnanimede korraldamise seadus (RT 1934, 91, 735). Siseministri 26. novembri 1934. a perekonnanimede ja nimede korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka perekonnanimede õigekeelsusliku parandamise sooviga tuleb pöörduda selle
annaabi.ee 
