linna- ja maavolikogude ning vähemusrahvuste kultuurinõukogude määruste ja otsuste peale, samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus.
linna- ja maavolikogude ning vähemusrahvuste kultuurinõukogude määruste ja otsuste peale, samuti nende valitsuste ja komisjonide määruste ning üksikute valitavate ametiisikute tegevuse peale. Kohus koosnes kohtu esimehest, osakondade esimeestest ja liikmetest. Ringkonnakohus oli kollegiaalkohus, mis arutas ja otsustas kohtuasju vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Ringkonnakohus jagunes nii I kui II astmes arutatavate asjade järgi kriminaal- ja tsiviilosakondadeks, I astmes võis lisaks veel olla administratiivosakond. Edasikaebused ringkonnakohtute I astme otsustele olid suunatud Kohtukotta nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi