Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks; lõimida teiste ministeeriumide alluvuses olevad maismaaüksused. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:
Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisioludes loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epiteemiate korral. Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Maavägi Maavägi on kaitseväe peamine väeliik Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel Merevägi Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam Mereväe ülem: mereväekapten Igor Schvede. Õhuvägi Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.
Suurtükiväepataljon Õhutõrjepataljon jalaväebrigaadi tagalapataljon Pioneeripataljon 4. MAAVÄGI Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded 7 Rahuajal: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine. 1) Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded Rahuajal · korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase · kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust · osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega · abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral Kriiside korral 4
annaabi.ee 
