kaitsta vaid tsiviilkorras. Kui teenused on üle antud eraisikule, on ka vaidlused eelduslikult tsiviilõiguslikud. Selgelt eraõiguslikus vormis tegutseb nt Tartu linna 100%-lise osalusega OÜ Tartu Veekeskus, müües ujulapileteid, korraldades tasulisi kursusi jne. Sama käib ühistranspordi, vee-ettevõtjate, energiamüüjate, jäätmevedajate jt kohta.16 Ka tervishoiuteenused on korraldatud eraõiguse baasil. Arsti ja patsiendi vahel sõlmitakse tsiviilleping (VÕS § 758 jj), sellest tulenevad vaidlused ravi kvaliteedi või delikaatsete isikuandmete avaldamise üle alluvad tsiviilkohtutele. Eraõiguslikus vormis osutatakse koguni kiirabiteenust, sõltumata sellest, kas see sünnib riigi või omavalitsusüksuse päästeasutuse kaudu või erafirma poolt. Kiirabi õigused ja kohustused on mõlemal juhul samad, seejuures puuduvad kiirabil võimuvolitused jõu kasutamise vajaduse korral tuleb kutsuda politsei. Samas joobeseisundi tuvastamine
midagi juhtub, siis siiski riik või KOV peab haldusülesande lõpuni viima). Sõjaasjade märgistamise tagab kaitseministeerium. Võib üle anda eraõiguslikule isikule (näiteks sõjaväemasinate hoolduse võib läbi viia eraisikust ettevõte). Aga see ei vabasta kaitseministeeriumi täitmisest, vaid ta võib selle ise korraldada ehk piltlikult öeldes ei pea ise füüsiliselt tegema. Ülesanne – lepingu esemeks oli (kas võis käsitleda tsiviilleping). Lepingus peab olem tahe nähtav – kas pooled läksid teadlikult üle tsiviilõiguslikule vormile? Peaks lepingus selgelt näha olema. Kui lepingus ei ole selgelt sellest aru saada, siis eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga. Halduslepingu puhul on kohtu kulud väiksemad kui tsiviilvaidluste puhul. Lepingu muutmisel: Oluline erinevus § 102- võrreldes VÕS §-ga 97. Lg 2 – haldusorgan võib halduslepingu