1 seisukohta, kas teatud juhtudel on tsiviilhagi võimalik esitada ka kolmanda isiku (KrMS § 40 ) vastu. Ei ole nõutav, et isikul, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, oleks süüdistatava või tsiviilkostja menetlusseisund juba tsiviilhagi esitamise hetkel. Piisab, kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks pärast tsiviilhagi esitamist. Riigikohus on leidnud, et tsiviilhagi on võimalik esitada alates kriminaalmenetluse alustamisest või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas teos kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse (vt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 44). On ilmne, et kui tsiviilhagi esitatakse enne kriminaalmenetluse alustamist, ei saa isik, kelle
võimatusele tuginevaks vastuväiteks (kohustuse täitmise tingimus ei ole saabunud), edasilükkavaks vastuväiteks (nõue pole muutunud sissenõutavaks), nõuet piiravaks vastuväiteks (vastastikkus täitmise kohustus) ja hagi veenvust vaidlustavaks vastuväiteks ( vaidlustatakse nõude tõendatus). Hagi aegumise peatumine Kriminaalasjas hagi esitamine peatab aegumise kulgemise. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.02.2011.a. otsus Tamm'e süüasjas (3-1-1-105-10) rõhutab, et isiku tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Selline määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata
annaabi.ee 
