konstitutsiooniliste organite ülemvõimu võtta vastu riigi territooriumil kehtivaid ja siduvaid õigusakte. 2. täidesaatev - teatud juhtudel on riigil õigus teostada täidesaatvat jurisdiktsiooni ka teise riigi territooriumil. sellise õiguse tekkimiseks on üldjuhul vajalik riigi nõusolek. 3. kohtulik jurisdiktsioon siseriiklikel kohtutel on teatud juhtudel pädevus lahendada ka asju, millesse on segatud nn välismaine element (nt vara, isikud, välismaal tekkinud õigussuhted). Tsiviiljurisdiktsiooni on riigid teostanud enamatel juhtudel kui kriminaaljurisdiktsiooni. Samas ei ole tsiviiljurisdiktsiooni teostamine tekitanud selliseid vastukajasid või proteste rahvusvahelisel tasandil kui kriminaaljurisdiktsiooni küsimused. Kriminaaljurisdiktsiooni võib teostada kindlate printsiipide alusel: territoriaalsuse printsiip ehk siseriiklikud kohtud võivad arutada kõiki kriminaalasju, mis on toime pandud selle riigi territooriumil, ka juhul, kui kohtualune on välisriigi kodanik
ekspluateerida rannikuriigi loodusressursse) ❏ Rannikuriigil on territoriaalmeres mõned eelised: - ainuõigus kalastada ning ammutada muid merepõhjas ja maapõues paiknevaid loodusressursse - suveräänsus territoriaalmere kohal asuvas õhuruumis - rannikuriigi laevadel on ainuõigus kabotaaživedudele ❏ Territoriaalmerd läbivate tsiviillaevade suhtes võib rannikuriik teostada piiratud ulatuses nii kriminaal- kui ka tsiviiljurisdiktsiooni ❏ Sõjalaevad ei allu rannikuriigi jurisdiktsioonile KÜLGVÖÖND (seda ei pruugi kõikidel riikidel olla, riigid ise otsustavad, kas nendel on see olemas või on liiga vähe ruumi selle jaoks): ❏ Külgvööndi laius ei või ulatuda lähtejoonest kaugemale kui 24 meremiili (võib takistada sealt mingi laeva sisenemist territoriaalvette) ❏ Rannikuriigi õigusedon külgvööndis väga piiratud ❏ Teostada võib ainult jurisdiktsiooni, mis on vajalik, et: