õige vähe selliseid majapidamisi, kus ei kasutataks elektrit toiduvalmistamiseks. Ehk suutis NATO tõesti nõrgestada Jugoslaavia armeed, kui pommitas elektrijaamu. Võibolla. Kuid kindla peale saavutasid nad hoopis muud: minu kodumaa miljonite tavaliste inimeste elamisvõimalused on järsult ja otsustavalt halvenenud. Mind on õpetatud, et demokraatia tähendab muu hulgas hoolitsust inimeste heaolu eest. Kuhu jääb aga demokraatia siis, kui Jugoslaavia tsiviilisikutelt võetakse ära vesi ja elekter? Sõjavägi kasutab ju üsna vähe, parimal juhul ehk viit protsenti kogu maa elektrist. Ja see peaks siis olema põhjus, miks lõigata elektrist ära ülejäänud 95 protsenti tarbijatest. Minu perekonna ja päris kindlasti suurema osa Jugoslaavia elanike majandusseis oli juba enne pommitamisigi üsna kehv. Seepärast küsin iga kord, kui Belgradi kätte saan, kuidas nad toime tulevad. Inimesed tahavad ju näiteks süüa ka sõjaajal.
nad tahtsid kangesti toetuda. 17. juunil kell 5:00 ületasid Nõukogude väeüksused Eesti piiri. . NSV Liidu sõjaväelaste koguarv Eestis ulatus 115 000-ni. Nõukogude väeüksused sisenesid ka Lätisse. 18. juunil võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid, see oli nõustumine Narva diktaadiga (Meretskovi nõuded nagu see eelmine lause+ tsiviilisikutelt tuleb ära korjata relvad, ka Kaitseliidult, Eesti sõjalennukid ei tõhi õhku tõusta jne). Samal ajal okupeeriti Tallinn. Ždanovi missioon ja 21. juuni sündmused. 19. juunil saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Ždanov, kes asus juhtima Eesti Vabariigi likvideerimist. Arutati tulevast valitsejat, ta kohtus ka Johannes Varesega. 20 juuniks oli uus valitsus pm omavahel koostatud, ehki osad ei teadnudki, et neid ametisse määratakse. Kuidas riigipööret teha? Otsustati, et 21