ja plekid, mis on tingitud betooni nõrgumisest läbi vuukide ja plokkide. Peale surveveega puhastamist võib müüritisele teostada mõningast iluravi. 19 Erinevad siseseinad Üldiselt siseseinad jagunevad mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Mittekandvad seinad (vaheseinad) tehakse tavaliselt ühekihilistena kas lapiti või serviti kivist. Serviti kivist sein tuleks üldiselt armeerida. Mittekandvad vaheseinad Tsiviilhoonetes tehakse vaheseinad täiskivist, tööstushoonetes ka õõnesplokkidest. Kandvad vaheseinad Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad Keldriseinad jaotuvad samuti sise- ja välisseinteks ning mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Siseseinte kohta kehtivad üldiselt samad nõuded kui korrustel, kasutatakse ka samu lahendusi.
saviliivas 80 cm, liivsavis 130 cm, savis 200 cm); · tasanduskiht allpool asuva kihi tasandamiseks või kalde andmiseks (näit. betoonpõranda tasandamine enne vaipkatte paigaldamist); · soojustuskiht kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega tsoonide vahel; · heliisolatsiooni kiht vahelagedel õhumüra ja sammumüra tõrjeks; · aluskiht jaotab koormuse pinnasele (näiteks betoonist paksusega 80 mm tsiviilhoonetes, 100 mm tööstushoonetes; munakividest paksusega 120 mm); · eelkiht pinnase tugevdamiseks määratud kiht aluskihi all jämedast kruusast või killustikust paksusega minimaalselt 40 ... 60 mm . Tsiviilhoonete põrandate projekteerimisel tuleks lähtuda nõuetest, et põrandad peaksid olema: · tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad mõningal määral, mitte läbipainduvad, mitte liialt kõvad; · sileda, mitte libeda pealispinnaga, kergesti puhastatavad;
annaabi.ee 
