avaliku võimu volitustega riigiorgan Seisneb õiguse vahendamises Õigusrikkumine ehk deliktiks võib minetada igasugust objektiivse õiguse rikumist, mis põhjustab ebaõiglust, peab kaasa tooma juriidilise vastutuse. Üldised tunnused: koosseisupärane reaalne õigusvastana põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga:
Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus. Karistusõiguslikud deliktid Tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod. Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'. Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude koosseise leiame eranditult KarS'ist, väärtegude koossseise aga nii KarS'ist (väike osa) kui ka mitmetest eriseadustest.
annaabi.ee 
