asusid koos Saksamaaga sõjalisele võitlusele NSV Liidu vastu. 11.2 Valitsemise korraldamine ja tähtsamad võimurid Eestis astus 1941 suvel ja sügisel tegevusse Saksa okupatsioonivõimu aparaat: · Hakkasid jälle tegutsema Eesti Vabariigi seaduste alusel taastunud omavalitsused · Saksasõbralikud poliitikud, kes tegutsesid saksa tagalas välismaal naasid Eestise moodustama Eesti Omavalitsuse tuumiku · Moodustati Saksamaa sõjaväelised- ja tsiviilasutused Eestis kehtis Saksa sõjaväevõim, mis koosnes: Sakslaste Julgeoleku politsei Eestis - Martin Sanberger alluvuses 1) Komandandid linnades ja asulates 2) piirkonnakomissariaadid Eesti Omavalitsusjuht- Hjalmar Mäe alluvuses 1) Direktooriumid ja keskasutused 2) Maa- ja vallavalitsused 11.3 Rahva suhtumine Litzmann ja Sandberger olid ühisel arusaamal, et Saksamaa eesmärgid tuleb saavutada eelkõige poliitiliste vahenditega ja seeläbi võita kohaliku rahva sümpaatia.
Saksasõbralikud Eesti poliitikud, ametnikud ja sõjaväelassed Hjalmar Mäe juhtimisel, kes olid nõukogude okupatsiooni eest põgenenud välismaale või jätnud Eestisse naasmata. Nad tegutsesid Saksa võimude kontrolli all Saksa tagalas. Alates augustist tegutsesid nad taas Eestis ja moodustasid Eesti Omavalitsuse tuumiku. Saksamaa sõjaväelised- ja tsiviilasutused. Institutsioonid Sõjaväevõim (kuni 5. XII 1941) Armeegrupi „Nord” tagalaülem Franz von Roques komandandid linnades ja asulates Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium ehk Idaministeerium (Alfred Rosenberg) Riigikomissariaat Ostland Riias (Hinrich Lohse) Kindralkomissariaat Reval (Karl-Siegmund Litzmann) Piirkonnakomissariaadid Julgeolekupolitsei ja SD komandör Eestis SS-Obersturmbannführer Martin Sandberger – suutis omandada erakordselt suure mõjuvõimu
annaabi.ee 
