Vaatamata sellele, et lapsed olid veel teismelised, otsustas Under 1915. aastal siiski astuda toonase aja kohta väga julge sammu ning algatas oma uue armastuse Artur Adsoni moraalsel 3 toel abielulahutuse. Kohtuprotsess kujunes pikaks ja piinarikkaks ning lõppes fiaskoga: kirikuvõimud ei andnud Mariele lahtutust. Marie Underi ja Karl Hackeri ametlik lahutus sai teoks alles 1923. aastal Eesti Vabariigi seaduste alusel, seekord juba tsiviilasjana. Marie ja Artur kohtusid Estonia teatri avapidustustel 1913. Under oli 30-aastane abielus naine ja Artur Adson 24-aastane vallaline noormees, kultuurihuviline maamõõtja, kellel enesel polnud esialgu mingeid kirjanduslikke ambitsioone. Artur Adson armus Marie Underisse ja hakkas armastuse mõjul esmakordselt luuletama. Tunded Adsoni vastu andsid inspireerisid Underit sedavõrd, et ta kirjutas valmis suure osa luulekogu "Sonetid" lüürikast. 1932
juriidilise isiku eesmärgiga. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Õigusvõime omandamisega kaasneb õigussubjekti teke. Viidatud sätete kohaselt tekib nii mittetulundusühingu kui ka sihtasutuse õigusvõime mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku registrisse kandmine vaadatakse kohtu poolt läbi hagita tsiviilasjana. Eraõigusliku juriidilise isiku registrisse kandmine toimub registrile esitatava kandeavalduse alusel, millele kirjutavad alla kõik juriidilise isiku juhatuse liikmed. (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib alates seaduses ettenähtud ajast. Olukorras, kus avalik-õiguslik juriidiline isik luuakse eraldi seadusega, loetakse