impeeriumist. Mongolite valitsemine käis asehalduri kaudu, see, kes tahtis asehaldur olla, pidi tulema valitseja juurde kingitustega. Peeter I kujundas Vene impeeriumi uue haldussüsteemi. Venemaal loodi sõjaväeringkonnad. Peeter I ostis endale Kadriorust alad. Eesti, Läti ja Leedu oli üks sõjaväeringkond keskusega Riias, mis anti Venemaale ära. Peeter I jaoks olid väga olulised Läänemere äärsed alad, sest need olid distsiplineeritud. Peeter I vajas tsiviilametnikke. Tsiviilametnikul pole vormi. Seisuste tabelil oli kaks tähtsust. Sellega kõik tsiviil ja sõjaväe ametnikud pandi võrreldavasse tabelisse. Vastavalt sinu tabeli astemele oli seal ka kirjas, kuidas sinu poole peab pöörduma. Ka ordenid pandi seisustega kokku. *Peeter I seisuste tabel lõi eeldused vabadele seisustele. Kogu see tabelite süsteem hakkas Eestis olulist rolli mängima. Seisuste tabel oli ülioluline Vene impeeriumi juhtimises ja Eesti sai sellest ka kasu. 19
riigivanem sai õiguse määrata ennetähtaegsed Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused ning need pidid toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul. Riigivanem oli ka täitevvõimu juht. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis tema nimel välislepinguid, kuulutas välja kaitseseisukorra, esitas Riigikogule seaduseelnõusid, andis edasilükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgeim juht, nimetas ametisse nii kõrgemaid sõjaväe- kui tsiviilametnikke. Riigivanem võis jätta seaduse välja kuulutamata. Suveräänsuse kandjaks oli võim, mitte rahvas, autoritaarne reziim, Vaikiv ajastu. 25. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1938.a Põhiseaduse järgi. Algas teatud tagasiliikumine rahva suveräämsuse suunas. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi dekreediõigust, samuti piirdus tema suspensiivne vetoõigus ühekordse vetoga. Säilis aga valitsuse subordineeritus
annaabi.ee 
