Aastal 1836, varsti pärast komöödia "Revident" edukat esietendust, lahkus Gogol Venemaalt. Põhiliselt elas ta Roomas, kus suhtles tihedasti maalikunstniku Aleksandr Ivanoviga. Ivanov maalis temast aastal 1841 kaks portreed ja on kujutanud teda ka oma suurel teosel "Kristuse ilmumine rahvale". Kavandatud trigoloogia esimene osa kandis nime " Surnud hinged", mis ilmus aastal 1842. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks"Tsitsikovi seiklused ehk Surnud higed". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" ja grotesk "Sinel" (1842). Gogol viis moodsa vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli jutustused ja näidendid on täis autori kriitilist suhtumist abiellu ja
Aastal 1836, varsti pärast komöödia "Revident" edukat esietendust, lahkus Nikolai Gogol Venemaalt. Põhiliselt elas ta Roomas. Venemaalt oli Gogol ära kokku 12 aastat, pöördudes sinna tagasi 1848. Roomas alustas ta oma ainsa, triloogiana kavandatud, kelmiromaani kirjutamist. Kavandatud triloogia esimene osa kandis nime ,,Surnud hinged" ning see ilmus 1842. aastal. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks ,,Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" (1842) ja grotesk "Sinel" (1842). Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. 1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma,
Põhiliselt elas ta Roomas, kus suhtles tihedalt maalikunstniku Aleksandr Ivanoviga. Viimane maalis temast 1841. aastal kaks portreed ja on kujutanud teda ka oma suurteosel "Kristuse ilmumine rahvale". Venemaalt oli Gogol ära kokku 12 aastat, pöördudes sinna tagasi 1848. Roomas alustas ta oma ainsa, triloogiana kavandatud, kelmiromaani kirjutamist. Kavandatud triloogia esimene osa kandis nime "Surnud hinged" ning see ilmus 1842. aastal. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks "Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" (1842) ja grotesk "Sinel" (1842). Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. 1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal
annaabi.ee 
