vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis,
Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist. Kerjusmungaordud-tegutsesid linnades, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. Frantsisklased-Hallid, pruunikad kuued. Elasid vaesuses. Soovisid
dominiiklased) Kloostrid tekkisid V-VI sajandil. Neid oli kõikjal vahemere maades. Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin. Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud
kirikukogul 1312. aastal ordu laiali saatma. See oli hoiatuseks Johanniitide ja Saksa ordule, seega ei pruukinud nad juhuslikult valida 1310. aastal mõlemad uued keskused. Tema varad anti üle Johaniitide ordule. Tänapäeval on endiselt templiorduseid kümneid kui mitte sadu, aga reaalselt nendel seost pole. Templiordu orienteerus benediktlaste reeglile. Neil oli esiplaanil kristlik sõjapidamine. Riietust: valged ja pruunid mantlid (tsitsertslaste eeskujul), punase käppristiga vasakul õlal. Saksa ordu - Kolmest suurest rüütliordust noorim, kasvas välja hospidalivennaskonnast. Kolmandal ristisõja ajal rajasid saksa kaupmehed 1190. aastal Akko lähistel ,,välilaatsareti", mis pärast linna vallutamist kohandati sealseks hospidaliks. 1198 otsustasid Saka ristisõdalsed ja püha Maa kirikujuhid muuta hospidali juures tekkinud kogukonna rüütliorduks. Ordumeistri Salza ajal kasvas ordu tähtsus kiirest. Saksa ordu tõmbus 1291
annaabi.ee 
