hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude 5 viljadega maguslaimipuu. Viljad on neil kõigil kollased (mõnel liigil roheka varjundiga), neist tehakse marmelaadi, karastusjooke ja muud sellist, pomelipuu ja maguslaimipuu vilju süüakse ka toorelt, näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse maitseainet tsitronaati , seda tarvitatakse kulinaarias. Hapulaimipuu on kõige külmaõrnem tsitruseliik, seda kasvatatakse ainult troopikas. Eestis kasvatatakse apelsini ja harilikku sidrunipuud toataimena. SIDRUN: Sidrunipuu on igihaljas viljapuu. See astlaliste okste, igihaljaste lehtede ja lõhnavate roosade õitega puu kasvab 38 meetrit kõrgeks ja on külmahellem kui mandariini, greibi ja apelsinipuu. Õied, eriti sigimik hävib juba siis, kui kraadiklaas näitab 0,8 kraadi, lehed ja üheaastased kasvud külmuvad 66 kraadi juures. Tähtsaim on
sisaldus. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saab koorest väärtuslikku ja kasulikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud eelkõige oma tervistavate omadustetõttu: isutus, palavik, bakteriaalne põletik ja külmetus.Sidruneid saab osta aastaringselt ja nad koristatakse enne täisküpsust. Sidruneid kasutatakse nii värskelt kui töödeldult. Apelsinipuu Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USA-s, Brasiilias, Kesk- Ameerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied
annaabi.ee 
