Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 30 minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D- vitamiini koguse. C- vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte normaalse läbilaskvuse tagamiseks, organismi vastupanuvõime suurendamiseks, haavade paranemiseks. C- vitamiini on palju värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades. Eriti palju on seda mustsõstras,tsitrulistes, kiivis ja kibuvitsamarjades. B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa
Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda magusat maitset, on mais, puuviljad, herned, kapsas, porgand ja kaalikas. Hapu haput tunneme keele mõlema küljega. See on naturaalne ja tähtis maitsekomponent nii valges kui ka punases veinis. Avaldub maitses värske ja elava happena, mis "äratab" kogu suuõõne. Kõige ehedama hapu maitse annab sidrun. Toiduainetest leidub seda loomulikult enamikus tsitrulistes, õuntes, ploomides, kirssides, kõigis kergemates punastes marjades, granaatõunas ja rabarberis. Enamikus värsketes puuviljades on hapet ja samas ka magusust. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Soolane veinis on otsest soolasust leida suhteliselt raske, valgetes veinides ilmneb see pigem värske mineraalsusena, mis on iseloomulik mõnedele serridele. Soolast maitset tunneb keele keskosaga
annaabi.ee 
