Üks tänapäeva Euroopa tsitri esivanemaid on psalteerium, mille eeskujuks oli omakorda 11. sajandil Euroopasse jõudnud Türgi qanun. Psalteeriumid olid mitmesuguse kujuga lamedad kastid, algul ruudukujulised, hiljem kolmnurksed või trapetsikujulised. Psalteeriumi mängiti linnusulest plektroniga, mõnikord ka näpiti sõrmedega, hoides pilli süles või vastu rindu. Qin on hiina 7 keelega rahvuslik tsitter ja ilma roobita näppepill. Qin on kultuuri ja tsivilisatsiooni sümbol. Jaapani tsitrit nimetatakse kotoks ja see ehitati qin'i eeskujul. Jaapanisse jõudis 600 pKr. Kotost räägivad mitmed Jaapani rahvajutud. Suurem osa Euroopa tsitreid, mis on tänapäeval populaarsed Austias ja Lõuna-Saksamaal, on laudtsitrid. Sitar Sitar on suur pika krihvidega pillikaelaga lauto ja tuntium India muusikariist. Sel on tähtis roll klassikalises kammermuusikas, mida vanasti mängiti islamiusulistes ja hinduistlikes õukondades.
Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis. On vaieldav, kas Mooses oli reaalne isik ja kas ta on seotud iisraellaste väljarännuga Egiptusest. Osa Piibli jutustusest tema kohta on kindlasti legendid (näiteks sünnilood). (http://et.wikipedia.org/wiki/Mooses ) NERO – ta oli kõigest 16-aastane, kui ta oma kasuisa Claudiuse järel Rooma keisriks sai. Nero maalis, kirjutas luuletusi ja mängis tsitrit (keelpill). Võttis osa Kreekas toimunud muusika- ja teatrikonkurssidest ning ta pärjati võitjaks. 64. aastal puhkes Roomas suur tulekahju, mis laastas linna. Äkilise loomuga julm keiser Nero sai esimeseks kahtlusaluseks, seda siiski alusetult. Ta oli veendunud, et kõik tahavd teda tappa. Et ennast kaitsta, lasi ta mõrvata hulga inimesi. Senaatorid, ülikud ja sõjaväe ülemjuhatajad püüdsid Nerost vabaneda
annaabi.ee 
