Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Maris Kivi OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE Referaat Juhendaja: Cintia Räppo Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Eesti Optometristide Seltsi leheküljelt tsiteerituna on optometrist „tervishoiuala spetsialist, kellepõhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.“ Üheks optometristi igapäevaülesandeks lisaks nägemiskontrolli teostamisele on kliendi nõustamine nägemise teemadel. (Eesti Optometristide Selts 2005). See, milline üldmulje jääb kliendile optikakauplusest ja firmast, sõltub enamjaolt
(Silmalaud, pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009). Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis." (Nägemine 2006). Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui
annaabi.ee 
