Lepiku luules välja assotsiatiivne struktuur, kontrastid, kuhjuv pildistik ja sürrealis mile omased stiilivõtted (Muru 1993). Tsiteerimine on teise autori töö või allika väljavõtte kasutamine oma töös. Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma mõtteid kinnitada teise autori tabava väljendusega või kui soovitakse väidet ümber lükata või kritiseerida. Soovitav on hoiduda ülisagedasest ja põhjendamata tsiteerimisest. Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud sõnade asemele väljajätupunktid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele pannakse koolon. Näide: ,,/.../ üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide
Avatud planeerimine asendus tänava-kvartali suletud ruumi kontseptsiooniga. Ei tahetud püüelda uue ja ideaalse kekskonna poole, lammutades maha kõik, mis ei sobi vaid lepiti olemasolevaga ja püüti seda parandada aruka juurdelisamisega. Retro, mis sai alguse ajaloolise vormide "tsiteerimisest", vahel ka nende humoorikast ja iroonilisest kasutamisest, jõudis peagi teadlikult ja tahtlikult arhaiseeritud kujunditeni. Postmodernism oli suunatud mitte kõrgseltskonnale vaid tähelepanu keskmes oli väikekodanik, tarbija. Ehitistes hakati jäljendama ravhapärast, ülistati traditsiooilist ja argist, mida põhjendati osalt ka sooviga muuta ajalooliselt kujunenud
annaabi.ee 
