Tegelikult kui see on nii laialiulatuv, hakkame me võtma seda täiesti loomulikuna, et selle tähendus ja kvaliteet paratamatult väheneb 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja
*Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon – Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus
neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr.), kirjanik Diogenes Laërtios (3. saj. p. Kr.) ja Ioannes Stobaios (5. saj. p.Kr.). Platon ja Aristoteles on olnud väga napid 6 tsiteerijad, kuigi esitavad oma teostes varasema filosoofiatraditsiooni põhjalikke analüüse. Aristoteles oligi esimene, kes pakkus süstemaatilise ülevaate varasemast filosoofia ajaloost (veel Hegel ütles oma loengutes filosoofia ajaloost, et kreeka filosoofia tundmaõppimiseks pole midagi paremat kui lugeda "Metafüüsika" esimest raamatut). Aristotelese vaated ja meetodid võttis hiljem üle tema peamine õpilane Theophrastos, kes kirjutas 18 raamatust
annaabi.ee 
