Võõrtähed on lubamatud ka laennimedes (nt Cadry, Kady, Daavy); laennimedes ei tohi kasutada ka varasemate kirjaviiside kirjapilte (nt Maddis, Jürri) ettekäändel "suguvõsas levinud nimi". Võõrnimedes võib kasutada võõrsõnatähti, kuid mitte võõrtähti ega võõrapäraseid tähekombinatsioone (nt Fränck, Cätlyn, Agneetha ). [5] Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud, ja ainult nii. [5] Tsitaatnimedes võib kasutada lisaks võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid täpselt seal, kus nad alusnimes on: tähti ei tohi suvaliselt lisada ega vahele jätta (nt Cristjan, Cristiina, Cathrin, Carolain, Velix). Sama tuleb arvestada soome nimede puhul (parem Erki, Mati, kuid võib ka tsiteerida: Erkki, Matti). Ka soomepäraseid jooni ei tohi nimedesse suvaliselt lisada (nt Kattri, Heikko). Võõrtähti ei tohi kasutada ka omaloodud
Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed Rudolf; nimealguline b, d, g Brita; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil Marleen). Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud. Omanimedes ja võõrnimedes ei tohiks võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt omapäritolu nimede korral (nt Õnnely, Daavy). Tsitaatnimedes võib kasutada võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid vaid seal, kus nad alusnimes on (Christina, Caroline, Felix, mitte Cristiina, Carolain, Velix). Perekonnanimede keelsuse kohta tänapäevaseid statistilisi andmeid esitada küll ei ole, ent nende rühmitus võiks olla üsna analoogiline eesnimede omale. Omasõnade kirjaviisis olevad perekonnanimed (Tamm, Mallene, Tähemaa) on kõik kahtlemata eestikeelsed. Võõrsõnakirjaviisis perekonnanimesid (Sank,
annaabi.ee 
