häälikulisel kohanemise neli varianti: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30) 3.2 Rõhk Laensõna rõhk muganemisel sõltub paljustki sellest, kuhu langeb laenuvõtja keeles sõnarõhk
ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: a) eestikeelne kuju vastab lähtekeele kirjapildile (40%, nt muffin, tabloid) või b) hääldusviisile (60%, nt displei, diiler, friik, haip). Üldiselt võtab eesti k laene vastu häälduskujul. Tihti võivad sellise mugandamisega tekkida sõnad, mis ei arvesta eesti k fonotaktika reeglitega ja mille puhul oleks parem kasutada pigem tsitaadilist varianti kui mugandit. Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kõver. Suure varieerumisega sõnad on veel email (meil, mail, e-meil),
annaabi.ee 
