kultuuri kindel vundament", mis levis Euroopas kiiresti 7.-8. sajandist alates ning kujundas seda oluliselt (Prinz 2006: 14). Benedictust on nähtud kõigi hilisemate nii keskaja kui ka kaasaja ajaloolaste ja munkade poolt kui lääne munkluse loojat (Knowles 1969: 33). 4 Bernard Püha Bernard on enim tuntud kui tsistertslaste ordu rajaja, ehkki tegelikult oli see loodud juba 14 aastat enne, kui Bernard tsistertslastega liitus. Ometi on tegu keskaegses Euroopas väga suurt rolli mänginud mehega, tänu kellele tsistertslaste ordu püsima jäi ning suure mõju saavutas. Tsistertslaste klooster sai alguse 1098. aastal, mil grupp rahulolematuid munki eraldusid Molesme'i kloostrist. Grupi liidriks oli abt Robert ning üheskoos otsustati, et tahetakse järgida algupärast Benedictuse reeglit. Seega olid nende põhilised nõuded vaesus ja isoleeritus maailmast
aastal Prantsusmaal Citeaux's eesotsas Robertiga Molesme'ist. Nad ei olnud rahul senise eluga rahul, rändasid Burgundiasse ja rajasid seal uue kloostri. Prooviti elada nagu benediktiinid algselt, pöörduti tagasi füüsilise, eriti põllutöö juurde. Loobuti jumalateenistuse lisaelementidest, mida benediktlased olid sajandite jooksul teenistusele lisanud, säilitati vaid igapäeva hingepalvemissa lugemine. Tsistertslaste kõrval eristati ka premonstraatlasi ja viktorlasi, kes kandsid tsistertslastega sarnaseid aateid. Suureks juhtkujuks oli Clairvaux' Bernard, kes oli sarnaselt teistele mungaisadele pärit uhkest suguvõsast, kuid otsustas pühenduda askeetlikule elule. 10. Ida- ja Lääne kirikute suhted vara- ja kõrgkeskajal. Ristisõjad. Rüütliordud. 1054. aastal toimunud suurele skismale eelnesid pingelised ajad Lääne ja Ida kirikute vahel. Tüli vallandajaks oli normannide võimu kiire kasv, kes 11. sajandi esimesel
annaabi.ee 
