Viimane ei välista uuesti nakatumise võimalust.(6) Üle maailma sureb HCV tagajärjel igal aastal umbes 399000 inimest. (7) Peamised ülekandeteed on seotud verega. On võimalik ka vertikaalne ja seksuaalsel teel levik. Eristatakse 6 genotüüpi.(1)Umbes 60% nakatunud genotüüp ühega.(12) 60-70% juhtudest on asümptomaatilised.(1) Enamus nakatunutel areneb krooniline infektsioon, mis võib umbes 20.a möödudes üle minna tsirroosiks ja/või kartisnoomiks.(6) Diagnoosimisel kasutatakse esmalt viirusvastaste antikehade tuvastamist (ELISA). Sekundaarseteks kinnitavateks testideks on viiruse RNA määramine, mida tehakse polümeraasse ahelreaktsiooni abil, või rekombinante immunoblot analüüs viiruse proteiinide määramine vastavate antikehade abil.(1,2) HCV RNA tase ei korrelleeru maksakahjustuse tõsidusega. HCV RNA kasutatakse rohkem ravi kulgemise hindamiseks kui HCV diagnostikaks. Püsiv
95% 3-kordselt vaktsineeritutest kaitsev immuunsus. Viirused mõmm :) 05/06 Hepatiit C viirus Struktuur. Peamine NANBH põhjustaja, oli ka oluline transfusioonijärgse hepatiidi põhjustaja (nüüd skriinitakse verd). Levib samamoodi nagu HBV, aga tal on suurem potentsiaal kroonilist hepatiiti põhjustada, krooniline hepatiit läheb aga tihti tsirroosiks või hepatotsellulaarseks kartsinoomiks. Ainus hepaciviiruste perekonna liige flaviviiruste seas. Diameeter 30…60 nm, +RNA, ümbrisega. Genoom kodeerib 10 proteiini, sealhulgas 2 glükoproteiini (E1 ja E2), mis infektsiooni käigus varieeruvad, kuna nende geenides on hüpervariaabelsed regioonid. On 6 peamist variantide gruppi (clades), mille levimus piirkonniti erineb. Epidemioloogia. Kuivamisele labiilne, levib ka asümptomaatilisel perioodil