Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu
Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu
Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem – keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 – 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast
Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast
annaabi.ee 
